Ärevushäire

Meie tervenduskeskuses pakutavate teenuste abil saate ärevushäiretele kindlasti leevendust.

Toitainetest on ajule ja närvisüsteemile ühed olulisimad aminohapped, B-grupi vitamiinid, tsink, seleen, magneesium. Vajalikud on tervislikud rasvhapped, eriti Omega 3. Aju vajab toitu, mitte rahusteid!

Lisaks on oluline organismi jääkainetest puhastada, soolestikku tervendada, sest mikroflooras toimuv on närvisüsteemiga otseselt seotud. Tuleb välistada toidutalumatused ja süüa toitaineterikast täisväärtuslikku toitu. Ensüümide juurdevõtmisest on suur abi.

Sobilike toodete valikul konsulteerige oma nõustaja- või terapeudiga. Koralliklubi toodete ostmise ja tellimise kohta VAATA INFOT SIIT

   

 

Ajakirja Toitumisteraapia 2012.a väljaandes alapealkirjaga "Vaimne tervis" on ärevushäirest väga põhjalikult juttu. Alljärgneva artikli soovitame läbi lugeda kõigil, kellel on kokkupuude ärevushäirega.

ÄREVUSHÄIRE

Urmas Soots, ajakirja  „Toitumisteraapia“ toimetaja

Ärevus on kõigile tuntud ebameeldiv emotsionaalne seisund, mis võib ulatuda kergest rahutusest kuni tugeva hirmuni. Hirm reaalse ohu korral või ärevus mingi olulise sündmuse ootel (avalik esinemine vms) on normaalsed ja vajalikud reaktsioonid, mis mobiliseerivad meid kriitiliste olukordadega toimetulekuks.  Liigne ja kestev ärevus ilma selge või piisava põhjuseta viitab aga ärevushäirele. Selle häire intensiivsus võib suuresti varieeruda – alates inimestest, kes on lihtsalt teistest veidi murelikumad ja rohkem pinges, kuni nendeni, kellel ärevuse sümptomid igapäevast elu tõsiselt takistavad. Ärevushäire võib olla krooniline või akuutne (paanikahood). Kroonilist ärevust, mis on tugev ja saadab inimest peaaegu pidevalt, kutsutakse üldistunud ärevushäireks (generalized anxiety disorder (GAD)). See võib tabada erinevas vanuses inimesi ning on enam levinud kui tavaliselt arvatakse. Naistel täheldatakse ärevushäiret sagedamini kui meestel, osalt ka põhjusel, et mehed on vähem altid selle probleemi esinemist tunnistama.

Ärevushäirega inimesi saadab pidevalt tunne, et juhtumas on midagi äärmiselt halba. Võib lisanduda hirm mingi ohtliku haiguse ees, seda süvendavad ärevuse sümptomid, mis seonduvad eeskätt rindkerega – südamepekslemine, valud rinnus, ahistustunne, hingamisraskused jms. Selja- või kaelalihaste pinge võib põhjustada pea- ja seljavalusid. Esineda võivad ka näiteks higistamine, suukuivus, peapööritus, seedehäired, sagenenud vajadus urineerida või soolestikku tühjendada, uinumisraskused ja sage öine ärkamine. Paljud ärevushäire all kannatajad kogevad ka paanikahooge. Neil puhkudel tabab inimest justkui „võitle või põgene“ reaktsioon (ülim valmisolek äärmuslikuks olukorraks) ilma piisava põhjuseta. Äkilise adrenaliinitulvaga võivad kaasneda intensiivne katastroofi- või surmahirm, klaustrofoobiasööst, ebareaalsuse tunne, südamepekslemine, hingeldamine, värisemine jm ärevushäire nähud äärmiselt võimendununa. Paanikahood võivad esineda ka ärevusest sõltumatult, kuid enamasti kujunevad nad siiski ärevushäire foonil. Näeme, et ärevushäire ja paanikahoogude puhul on tegemist organismi ebakohase reaktsiooniga, millel puudub adekvaatne väline põhjus. Päris ilma põhjuseta aga ei toimu midagi. Pole kahtlust, et organismis on ärevuse füsioloogilised põhjused olemas. 

ÄREVUSHÄIRE PÕHJUSED

Pikka aega peeti ärevushäiret ja paanikahooge psühhosomaatiliseks probleemiks (häireks, mida põhjustavad vaid psühholoogilised tegurid). Ärevusseisundite raviks on kasutatud arvestatava eduga näiteks kognitiivset käitumisravi. Nüüdseks aga ollakse seisukohal, et liigse ärevuse põhjused võivad olla nii bioloogilised (füsioloogilised), psühholoogilised kui ka sotsiaalsed. Viimased sedavõrd, kui nad inimest psühholoogiliselt või füüsiliselt mõjutavad – näiteks töötusest põhjustatud ärevus või vaesusest tingitud vaegtoitumus. Erinevad autorid võivad neid mõjureid erinevalt tähtsustada, on aga täiesti selge, et ärevushäirel on reaalne füsioloogiline alus. Püüdes asja lühidalt kokku võtta on väidetud, et liigset ärevust põhjustab ajukeemia häire, mille tõttu aju saab ja saadab välja valesid häiresignaale. Kuna aga aju moodustab kehaga ühtse süsteemi, siis räägime tegelikult kogu keha keemiast ehk kehas toimuvatest füsioloogilistest protsessidest. Neid protsesse võivad mõjutada terviseprobleemid (näiteks kilpnäärme alatalitlus, mitmesugused hormonaalse tasakaalu häired, südamehaigused ja isegi maohappe madal tase), teatavate ainete puudus või liig organismis, ravimite kõrvalmõjud, krooniline stress jpm tegurid. Oma osa on ka geenidel, mistõttu ärevushäire (või soodumus sellele) võib esineda perekonniti.

Isegi oma ala põhjalikult tundvad spetsialistid tunnistavad, et ärevusega seotud füsioloogilisi protsesse mõistetakse seni veel halvasti. Ühelt poolt on see arusaadav, kuna ärevuse tekkimise füsioloogiline mehhanism põhineb äärmiselt keerulistel seostel organismi paljude närvivahendusainete ja peptiidide vahel (närvivahendusained on organismis tekkivad ühendid, mis kannavad signaale närvirakkudelt lihastele ja teistele närvirakkudele, peptiidid aga kahest või rohkemast aminohappest koosnevad ühendid). Teiselt poolt aga on selles ülestunnistuses kindlasti omajagu sündsat tagasihoidlikkust, sest avastada on suudetud palju seoseid, millele toetudes on võimalik ärevushäirest vabaneda või seda oluliselt leevendada. Ärevust seostatakse eeskätt järgmiste keha füsioloogiat mõjutavate ühenditega: serotoniin, gamma-aminovõihape (ingliskeelse nimetuse lühend GABA), norepinefriin ehk noradrenaliin, samuti näiteks atsetüülkoliin, dopamiin, kortisool, piimhape.

SEROTONIIN

Serotoniini kutsutakse ka õnnehormooniks. See on aminohappest trüptofaanist tekkiv närvivahendusaine, mis mõjutab signaalide liikumist ajust kehasse ja määrab meie meeleolu. Madal serotoniinitase seostub suurema ärevusega. Serotoniini tootmiseks on vajalikud B3-vitamiin, foolhape, kaltsium, B6-vitamiin, C-vitamiin, tsink, magneesium ja raud. Trüptofaani sisaldavad toidud võivad aidata serotoniinitaset tõsta, kuid trüptofaan konkureerib imendumisel teiste toidus sisalduvate aminohapetega, mida tuleb toiduvalikul arvestada.

GABA

GABA on peamine närvivahendusaine, mis toimib närviimpulsse tõkestavalt. On arvatud, et ärevushäirega inimestel võib olla liiga vähe GABA-t, või siis on neil GABA-le reageerivate retseptorite tundlikkus vähenenud – piltlikult öeldes on organismi pidurid sel juhul liiga nõrgad, et ärevuse tugevnemist ohjata. GABA tootmiseks glutamiinist, valkudes sisalduvast aminohappest, on organismil tarvis eeskätt teraviljades ja ka näiteks pärmis sisalduvat püridoksiini ehk B6-vitamiini, viimase vähesuse korral moodustub glutamiinist hoopis ärevust soodustav närvivahendusaine glutaamhape. GABA moodustamiseks on olulised ka magneesium, C-vitamiin ja tsink.

NORADRENALIIN

Noradrenaliin on närvivahendusaine, mis edastab ärevussignaale (ravimina kasutatakse seda näiteks vererõhu tõstjana).

ATSETÜÜLKOLIIN

Atsetüülkoliin on tähtsaim närvivahendusaine, mis tõkestab organismi „ülespiitsutava“ ja ärevust suurendava hormooni adrenaliini toimet. Atsetüülkoliini tootmine sõltub vitamiinidest B3, B1, B2 ja B5, magneesiumist, kaaliumist, koliinist ja mitmesugustest aminohapetest.

DOPAMIIN

Dopamiin soodustab ärevust (nagu ka kortisool ja piimhape), olles ühtlasi organismile tooraineks muude ühendite, sealhulgas ka adrenaliini tootmiseks.

Ärevushäire puhul on eesmärgiks ärevust soodustavate tegurite mõju vähendada ja vastupidiseid mõjureid toetada. Selleks aga peame nägema ka laiemat pilti – organismi üldseisundit, erinevate signaalmolekulide võimalikke koos- ja vastastoimeid, missugused toitained toitudes või toidulisandites sisalduvad ja millisteks ühenditeks need muudetakse, kuidas organism erinevaid aineid omastab ja kuidas väljutab, jms.

 


NB!

Tervenduskeskuses Sisemine Tasakaal on võimalik teha terviseanalüüsi, kus saame teada serotoniini, GABA, atsetüülkoliini, dopamiini, adrenaliini ja noradrenaliini tasakaalu ning palju vihjeid organismi regulatoorsete süsteemide tasakaalu kohta. VAATA LÄHEMALT SIIT

 


 

ÄREVUSE PUHUL VÕIVAD AIDATA

Teaniin - rohelises tees leiduv aminohape, mida peetakse paljulubavaks toitaineks ärevuse kontrollimisel – see suurendab nii serotoniini kui dopamiini tootmist ning võib ka mängida rolli GABA moodustamisel.

Omega-3 rasvhapped – neil on samuti arvestatav toime ärevuse langetamisel, paljud uuringud toetavad nende kasutamist ärevushäire puhul. Toidulisandid, mis sisaldavad omega-3 rasvhapete hulka kuuluvat eikosapentaeenhapet (EPA), on vastavalt uuringule sama efektiivsed depressioonisümptomite leevendajad kui antidepressant fluoksetiin. Võrreldi EPA ja fluoksetiini toimeid eraldi ning nende kahe kombinatsiooni raske depressiooni puhul. Uurimisalustele anti kaheksa nädala jooksul iga päev 1000mg EPA-d, 20mg fluoksetiini, või neid mõlemaid. Uurijad leidsid, et 1000mg EPA manustamine igapäevaselt leevendas depressioonisümptomeid 56 protsendil juhtudest, omades sarnast toimet antidepressant fluoksetiiniga. Kui anti neid mõlemaid koos, olid tulemused veelgi paremad, nimelt vähenesid depressioonisümptomid koguni 80%-l juhtudest. EPA on üks põhilisi kalaõli komponente ja sellel arvatakse olevat suurem mõju meeleolule ja käitumisele kui teisel olulisel kalaõli komponendil DHA-l (dokosaheksaeenhappel). Varasemad uuringud on näidanud, et EPA mängib olulist rolli aju funktsioneerimisel, mõjutades igapäevast meeleolu ja käitumist, samas kui DHA ülesandeks on aju füüsilise struktuuri toetamine. Kuigi ka EPA üksi on andnud häid tulemusi lühiajalistes uuringutes, on siiski oluline tagada DHA ja EPA tasakaal, et kindlustada hea vaimne tervis ka pikaajalises plaanis.

Magneesium - mineraal, mis aitab lihaspingeid vähendada ja vereõhku langetada, ning sellel on ka ärevusevastane toime.

TERAAPIA

Ärevushäire paljudest võimalikest põhjustest lähtudes peab ka efektiivne ärevusevastane teraapia olema kõikehõlmav. Rahvusvaheliselt tunnustatud funktsionaalse meditsiini ekspert Dr Mark Atkinson näiteks kasutab ärevuse põhjuste tuvastamiseks korraga kolme erinevat andmestikku – esimene hõlmab kliendi tausta koos füüsiliste ja emotsionaalsete vajaduste hindamisega, teine 7-päevast toidupäevikut ja kolmas kliendi tervist ja sümptome 18 erineva süsteemi lõikes  - sh veresuhkur, seedeelundkonna, kilpnäärme ja neerupealiste tervis jms. Selle informatsiooni alusel selgitatakse välja kõige tõenäolisemad tegurid, mis igal üksikjuhtumil ärevust põhjustavad või seda soodustavad. Seejärel koostatakse igale kliendile personaalne programm nende tegurite mõjutamiseks. Äärmiselt oluline on ka kliendi teadlikkuse tõstmine ja tema koostöövalmidus. Lisaks bioloogilistele eesmärkidele hõlmab programm ka koolitust ärevuse põhjustest koos stressi ja sisepinge leevendamise praktiliste oskuste õpetamisega.

Kehal ja ajul on lausa uskumatu võime vaimset tervist parandada, niipea kui meie füsioloogilised vajadused saavad õigesti rahuldatud. Dr Atkinson peab tähtsamateks vajadusteks tervislikku toitumist, puhkust, lõdvestumist, und, füüsilist aktiivsust, õiget hingamist, päikesepaistet ja tervislikku keskkonda. Tema tähelepanekute järgi on vähemalt kaks või kolm neist tavaliselt tasakaalust väljas ehk puudulikult rahuldatud. Kui need paika saavad, järgneb reeglina seisundi märgatav paranemine.

Lisaks tervislikele muudatustele toiduvalikus kasutatakse vajalike toitainete saamiseks ka toidulisandeid, kusjuures lisandite valikul tuleb arvestada ka võimalikke ebasoovitavaid koostoimeid mõnede ravimitega. Paranemisprotsess ei ole kiire, kuid mõne kuuga võib juba suuri edusamme saavutada. Enamasti võimaldab see loobuda ärevusevastaste ravimite tarvitamisest näiteks poole aasta jooksul.

On kaalukaid tõendeid, et alkoholi, kohvi ja suhkru tarbimise vähendamine või lõpetamine võib ärevushäiret oluliselt leevendada. Juba ainuüksi kohvist loobumine võib anda tulemuseks sümptomite täieliku kadumise! Näib liiga lihtne, et töötada, kuid kliiniline tõendusmaterjal näitab, et paljudel juhtudel on see kõik, mida vaja. Väärib katsetamist.

Kirjuta meile

Sinu nimi:

E-posti aadress:

Telefon:

Sisu: